Kaks Kummalist Enesetapu Nähtust

Sisukord:

Video: Kaks Kummalist Enesetapu Nähtust

Video: Kaks Kummalist Enesetapu Nähtust
Video: Minu töö on kaitsta hoone, ja ma pean järgima kummaline reegleid boss, et ellu jääda 2024, Märts
Kaks Kummalist Enesetapu Nähtust
Kaks Kummalist Enesetapu Nähtust
Anonim
Kaks kummalist enesetapu nähtust - enesetapp, enesetapp
Kaks kummalist enesetapu nähtust - enesetapp, enesetapp
Image
Image

UC San Diego professor David Phillips uuris tähelepanelikult statistikat enesetapud Ameerika Ühendriikides üle 20 aasta.

Ta leidis, et keskmiselt sooritati kahe kuuga pärast seda, kui ajalehtede esikülgedel teatati enesetapust, keskmiselt 58 enesetappu. Pealegi toimus kasv just nendes osariikides, kus enesetapujuhtum sai laialdast avalikkust.

Phillips selgitab seda asjaoluga, et mõned tasakaalustamata inimesed, olles lugenud inimese enesetapust, tapavad end tema jäljendamiseks. Muidugi võib eeldada, et teatud ajahetkel antud kohas mõjuvad paljudele inimestele samad tegurid, näiteks magnettormid, mis sunnivad nad enesetapule.

Kuid see seletus on vastuvõetamatu: enesetappude suurenemine sõltub otseselt enesetappude kajastuse ulatusest meedias. Naaberpiirkondades, kus tingimused on samad, kuid ajalehed ei avalda enesetaputeateid, ei ole nende arv järsult kasvanud.

Sellel nähtusel on oma nimi - Wertheri nähtus. 1774. aastal ilmus Goethe romaan Noore Wertheri mured, mille peategelane lasi end õnnetust armastusest maha. Raamat mitte ainult ei teinud kirjanikku kuulsaks, vaid põhjustas kogu Euroopas jäljendavate enesetappude laine. Mõne riigi võimud on romaani isegi keelanud. Venemaal tekitas sarnase mõju, kuigi väiksemas mahus, vaene Liza, kes viis mõned noored tüdrukud ideeni, et nad viskavad end tiiki.

Teine võimalik seletus Wertheri nähtusele on leina hüpotees. Esilehtedel avaldatakse ainult teateid ühiskonnas tuntud ja lugupeetud inimeste enesetappude kohta, nii et võib-olla surub nende surm lugejad šokki ja sügavasse meeleheitesse.

Tõsi, kuulsa näitleja või sportlase leinast põhjustatud enesetappu on palju raskem eeldada kui enesetappu isiklikel põhjustel. Suure tõenäosusega on sõnum kuulsa inimese teo kohta lihtsalt tahtmatu vihje või sanktsioon neile, kes on juba raskes olukorras ega suuda sealt korralikku väljapääsu leida. Eriti "tõhusad" sõnumid, mis kirjeldavad üksikasjalikult enesetapu põhjuseid ja meetodit.

Detsembris 1925 sooritas Sergei Jesenin enesetapu. Enne surma kirjutas ta verega luuletusi, mis lõppesid sõnadega: "Selles elus pole suremine uus, aga elamine pole muidugi uus." Enesetappude laine käis üle riigi. Luuletaja naine tegi enesetapu otse tema haua juures. Vladimir Majakovski pidi koguni luuletuse "Sergei Jesenin" koostama, et tema surma ümber romantiline halo lahti teha. Kuid Majakovski lasi end ka viis aastat hiljem maha.

1962. aasta augustis suri näitlejanna Marilyn Monroe. Tema traagiline surm šokeeris kogu Ameerikat ja viis kuu jooksul rohkem kui kahesaja enesetapuni.

1994. aasta aprillis lasi end rokirühma Nirvana liider Kurt Cobain maha. Ülejäänud aasta jooksul sooritasid teismelised üle maailma tema laulude pärast enesetapu, jättes enesetapumärkmed tema nime juurde.

1999. aastal poos Kanada populaarne telereporter end vööst üles. Juhtum leidis laialdast kajastust kohalikus meedias, mis tõi poomise tõttu enesetappude arvu 70%.

Teated enesetappude kohta ei pruugi olla "vihje".1981. aastal edastati Saksamaal televisiooni mängufilm, milles näidati üksikasjalikult ühe noormehe äpardusi, mis ajendasid teda rongirataste all enesetappu tegema.

Kahe kuu jooksul pärast filmi linastamist suurenes rongide rataste all enesetappude arv peaaegu kahekordseks ja 15-19 -aastaste noormeeste seas kolm korda. Filmi kordamine kaks aastat hiljem tõi raudteel enesetappude arvu 20%.

Meedia võib vallandada enesetapuepideemia, kuid võib selle ka peatada. 1980ndatel aastatel toimus Viinis metroorongide rataste all enesetappude järsk tõus. Austria enesetappude liit on ajakirjanike seas läbi viinud ulatusliku kampaania ja toonud muutuse selliste uudiste meedias esitamise stiilis. Kui sõnumid lakkasid olemast sensatsioonilised ja sisaldasid värvikaid detaile, langes "põrandaaluste" enesetappude määr 75%.

Enesetapp ja katastroofid

Image
Image

Enesetappude teadete tagajärgi uurides avastas Phillips veel ühe huvitava nähtuse.

Kui ajalehtede esikülgedel ilmuvad enesetapu lood, suureneb lennuõnnetuste ja surmaga lõppenud õnnetuste arv.

Lisaks on siinne sõltuvus spetsiifiline. Üksikud enesetapulood toovad kaasa autoõnnetusi, milles hukkub üks inimene, või õnnetusi eralennukitega, mille pardal on üks piloot. Suitsiiditeated koos mõrvadega põhjustavad surmaga lõppenud õnnetuste arvu.

Teadlane peab kõiki neid katastroofe õnnetuseks maskeeritud enesetappudeks. Ta usub, et neid provotseerivad teadlikult inimesed, kes tahavad end tappa, kuid säilitavad oma maine või annavad lähedastele võimaluse saada kindlustus.

See selgitus tundub lihtne. Tõenäoliselt ei mõtle ega planeeri piloot või juht seda sammu ette. Kuid olles "surmava" teabe mulje all, võib ta teha naeruväärse ja tahtmatu vea: õhkutõusmise hetkel langetage lennuki nina, jätke valgusfoor maha, segage gaasipedaal piduripedaaliga.

Samaaegselt käivituvat mehhanismi nimetatakse teadvusetuks jäljendamiseks ehk vaimseks nakatumiseks. Seda esineb sagedamini siis, kui isend sarnaneb jäljendajaga selgelt. Selle kontrollimiseks vaatas Philips õnnetusteateid, milles osales üks auto ja üks juht. Teadlane võrdles meedia teatatud enesetapu vanust vahetult pärast raportit õnnetustes hukkunud juhtide vanusega.

Kui ajaleht kirjeldas noormehe enesetappu, siis puude, postide ja aedade alla sõitsid noored autojuhid: kui sõnumisse ilmus eakas inimene, hukkusid sama vanad juhid õnnetustes.

Soovitan: