Kuningliku "päkapiku" Jeffrey Hudsoni Ebatavaline Lugu

Sisukord:

Video: Kuningliku "päkapiku" Jeffrey Hudsoni Ebatavaline Lugu

Video: Kuningliku "päkapiku" Jeffrey Hudsoni Ebatavaline Lugu
Video: MEHED SUKKPÜKSTES.2008 jõulud 11b..mpg 2024, Märts
Kuningliku "päkapiku" Jeffrey Hudsoni Ebatavaline Lugu
Kuningliku "päkapiku" Jeffrey Hudsoni Ebatavaline Lugu
Anonim

Ajalugu elavad ebatavalised inimesed, kes tulid eikusagilt väga kuulsaks ja keda mäletatakse isegi sajandite pärast. Üks neist inimestest oli väga väikest kasvu, mida tänapäeval võib nimetada kääbuseks

Kuningliku "päkapiku" Jeffrey Hudsoni ebatavaline lugu - kääbus, kuninganna, keskaeg, Inglismaa, narr, kuningas, orjus, vangipõlv
Kuningliku "päkapiku" Jeffrey Hudsoni ebatavaline lugu - kääbus, kuninganna, keskaeg, Inglismaa, narr, kuningas, orjus, vangipõlv

See väike mees jäi ajaloos võib -olla kõige kuulsamaks kääbuseks, kes muutus Inglismaa kuninganna mänguasjast sõjakangelaseks, mõrvariks, orjaks ja heidikuks.

Tema nimi oli Jeffrey Hudson, sündis ta 1619. aastal Inglismaal Rutlandshire'is Oakhami linnas ja nägi varases imikueas välja nagu kõige tavalisem laps. Nii tema isa kui ema olid normaalse pikkusega, samuti neli venda ja õde.

Kui aga Jeffrey oli 1 -aastane, selgus, et temaga on midagi valesti. Sünnist saati ta pikkust praktiliselt ei lisanud. Siiski näis ta olevat täiesti terve, aktiivne ja normaalse vaimse arenguga.

7 -aastaselt oli Jeffrey vaid 18 tolli (45 cm) pikk, kuid ta nägi üllatavalt hästi üles ehitatud, justkui poleks ta päkapikk. Väliselt oli ta väga armas ja oma heledate lokkidega meenutas ilusat kallist nukku.

Image
Image

Aastal 1626 võeti seitsmeaastane "päkapikk" vanematelt ära (kuuldavasti lunastati) ja toodi Londonisse, et Buckinghami hertsoginnale uudishimu esitada. Seal sai ta kiiresti epiteedid "Sajandi ime" ja "Looduse haruldus" ning kohtus ka kuninga Charles I ja tema naise, Prantsusmaa kuninganna Henrietta Mariaga.

Päkapikku tutvustati kuningale ja kuningannale äärmiselt kunstiliselt, pannes selle suure piruka sisse (loomulikult pärast küpsetamist) ja serveerides seda lauale rikkaliku kuningliku banketi ajal. Kui roog kuningliku paari ette pandi, hüppas Hudson pirukast välja, riietudes miniatuursesse rüütlirüü ja tantsis lauale.

Kuningas ja kuninganna olid ülimalt üllatunud ja tahtsid kohe seda "elavat mänguasja" oma kuninglikus koosseisus saada. Hertsoginna kinkis neile naeratades päkapiku.

Kõik see võib tunduda šokeeriv, kuid neil päevil tundus Euroopa kuningate jaoks päkapikkude kohtus hoidmine, mõnikord isegi mitmekümne inimese ulatuses, täiesti normaalne. Päkapikke kasutati narridena või kuninglike regaalide kandjatena, veinitoojatena, tantsijatena, akrobaatidena või isegi väikeste gladiaatoritena. On teada, et Hispaania kuninga Philippe IV õukonnas oli umbes 100 kääbust.

Image
Image

Keskajal kuulusid kuninglikud kääbused samasse kategooriasse Aafrika orjade, puuridega ahvide või dekoratiivsete väikeste koertega. Väliskülaliste üllatamiseks hoiti neid sageli kuningliku trooni lähedal ja nad võisid omakorda kuningale võõra kingituse teha päkapiku.

Need olid peamiselt talupoegade lapsed, kellel oli õnnelikus ellu jääda varases lapsepõlves, arvestades nende päevade tohutut imikute suremust ja seejärel kohalikele võimudele silma jäänud. Pärast seda päkapikk lunastati või võeti lihtsalt vanematelt ja saadeti kohaliku krahvi või hertsogi õukonda ning sealt, kui päkapikk oli eriti nägus või oskas trikke ja akrobaatikatrikke sooritada, sai ta kuningapaleesse.

Väike Jeffrey Hudson oli nii armas ja armas, et kuninganna võttis ta enda hoole alla ja kohtles teda peaaegu nagu oma poega. Teda koheldi väga hästi, teda toideti hõrgutistega, ta oli riietatud luksuslikkuesse ülikondadesse ja kuhu iganes kuninganna läks, oli Hudson alati temaga.

Image
Image

Kui Hudson vanemaks sai, hakkas ta kuninganna all mängima mitte ainult elavat mänguasja, vaid ka õukonna posti nõunikku, kaaslast ja kullerit. Kuninganna tagas ka hea hariduse ja andis talle mitu isiklikku teenijat.

Samas ei unustanud Hudson kunagi, et ta on siin lihtsalt "loodusfriik". Samas majas, kus ta magas, elasid "õppinud" ahv nimega Mops ja mees nimega William Evans, kes oli 7 jalga 5 tolli (226 cm) pikk, st "võõras hiiglane".

Hudson oli Evansiga sõber ja koos andsid nad sageli kuningliku õukonna etteasteid, muutes uskumatult pikkust. Tõsi, Evans ei saavutanud palju kuulsust, kuid Hudson osutus olemuselt väga intelligentseks, suurepärase huumorimeelega ja äärmiselt karismaatiliseks. Vaid mõne aastaga sai ta kuulsaks kogu pealinnas.

Image
Image

1642. aastal puhkes Inglismaal kodusõda ja kuninganna põgenes Mandri -Euroopasse, võttes kaasa ustava Hudsoni. Mingil hetkel sõitsid nad Hollandisse ja kui nad Inglismaale lahkusid, näitas Hudson, et oli ka väga julge, kui sattus lahingusse Yorkshire'i rannikul, hüppas sõdurite eest välja vaid väikese mõõga ja püstol.

Hiljem osales ta uuesti lahingus, saades teistelt sõduritelt hüüdnime "Hobuse kapten" ja näidates üles oma tohutut vaprust. Selle eest sai ta lõpuks rüütelkonna ja nüüd oli tema nimi Sir Jeffrey Hudson. Kuid samal ajal kiitusega sai ta sõduritelt oma väikese kasvu ja isegi otsese kiusamise tõttu palju naeruvääristamist.

Image
Image

Kui kuninganna ja Hudson põgenesid taas Euroopasse, seekord Prantsusmaale, sattus Hudson duelli ja lasi vastase maha. Kuna duell oli keelatud, arreteeriti Hudson ja mõisteti surma. Ainult kuninganna Henrientta eestpalve päästis ta, kuid kui Hudson naasis laevaga Inglismaale, ründasid Türgi piraadid laeva ja võtsid kääbuse kinni.

Ta toodi Barbari rannikule (Põhja -Aafrika), kus ta müüdi orjusesse. Hudson veetis seal palju aastaid ja milline oli tema elu vangistuses, oli peaaegu teadmata. Selge oli ainult üks, tema elu seal oli täiesti õnnetu ja teda peksti regulaarselt. Ta suutis koju Inglismaale naasta alles 1669. aastal ja tema kasv aastatega hakkas järsult suurenema ning vabanemisaastaks oli Hudson juba veidi üle 1 meetri pikk.

Hudson ootas sooja vastuvõttu, kuid kuninganna Henrietta suri peagi ning uus kuningas Charles II käskis ootamatult päkapiku arreteerida ja vanglasse visata. Ta vabastati 1680. aastal, kuid tema tervis oli nii rängalt kahjustatud, et ta suri kaks aastat hiljem. Nad matsid ta nagu kerjus tähistamata hauda.

Soovitan: